Kasvukohatüüp Tüübi lühend Uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad Tarna-angervaksa TA aru- ja sookask, harilik kuusk,
Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus jah Peapuuliik kask Arenguklass küps mets Keskmine vanus 74 Raievanus 67 Keskmine diameeter 18 Tuleohuklass IV Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m /ha Esimene 333 185 81 21 Teine 0 0 0 0 Üksikpuud 0 0 Kokku 333 185 Surnud mets 9 5 Lamapuit 9 5 Juurdekasv 7 4 Põõsarinde liitus (%) 0 2 Rinne
Allolevates tabelites on esitatud metsa arenguklassid, küpsusvanused, metsamajandamise kitsenduste põhjused, metsakasvukohatüübid, puu- ja põõsaliigid, eelistatud peapuuliigid erinevates kasvukohtades ja majandamise võtete klassifikaatorid. Teda leidub järgmistes kasvukohatüüpides: sõnajala kasvukohatüüp, angervaksa kasvukohatüüp, naadi kasvukohatüüp, kuukressi kasvukohatüüp. Viited ↑ Õli-luulissamblik … Kasvukohatüüp E n a m u s p u u l i i k Kokku Mä Ku Ta Sa Va Ks Hb Lm Lv Teised ha % mustika 1,1 1,1 14,7 angervaksa 0,6 0,7 0,2 1,5 20,0 tarna-angervaksa 1,8 … Metsa kasvukohatüüp varieerub samuti. Varasemalt on takseerkirjeldustes kasvukohatüübiks määratud nii kastikuloo kui ka angervaksa. Pinnas on suures osas metsas paeklibune ning kaetud erinevate sammalde ja samblikega. Erandiks on siinkohal angervaksa kasvukohatüüp, Teda leidub järgmistes kasvukohatüüpides: sõnajala kasvukohatüüp, angervaksa kasvukohatüüp, naadi kasvukohatüüp, kuukressi kasvukohatüüp. Viited ↑ Õli-luulissamblik … Peamiseks puuliigiks on kuusk, kuid nii I kui II rindes kasvab sageli lehtpuid.
Nimetus tuleb sellele kasvukohatüübile iseloomuliku taime järgi . Kasvukohatüüpide eristamisel on taimestik siiski vaid indikatiivseks tunnuseks, peamine eristuskriteerium on muld. Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus ei Peapuuliik kask Arenguklass valmiv mets Keskmine vanus 67 Raievanus 72 Keskmine diameeter 20 Tuleohuklass V Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m /ha Esimene 38 95 35 10 Teine 0 0 0 0 Üksikpuud 0 0 Kokku 38 95 Surnud mets 0 0 Lamapuit 0 0 Juurdekasv 1 3 Põõsarinde liitus (%) 0 2 Rinne % Puuliik Tekke-aasta Vanus (a) Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus jah Peapuuliik Hall lepp Arenguklass Noorendik Keskmine vanus 2.1.4.3* Karstiniidu kasvukohatüüp Lamminiitude klass Lamminiitude tüübirühm 2.2.1.1 Kuiva (niiske) lamminiidu kasvukohatüüp 2.2.1.2 Märja lamminiidu kasvukohatüüp 2.2.1.3* Roostunud Tegemist ei ole sõnajala, vaid naadi kasvukohatüübiga. Keset eraldist angervaksa-soonik, piki mida vana kraav. Küps segamets. 1. Eraldis kuivendusest mõjutatud 2.
Üle poole kasvukohatüübi pindalast hõlmavad kaasikud rohusoo- ja salumetsades. 1.1.3.1.
Tegemist on kuivendatud tarna-angervaksa kasvukohatüübiga. Küps segamets. 1. Eraldis kuivendusest mõjutatud, vanad käsitsi kaevatud kraavid 2. Uue kuivendaja rajamine ei suurenda oluliselt negatiivset mõju, sest maapinna kalle väga väike ja tarna-angervaksa kasvukohatüüp on väikese kuivenusefektiivsusega 3.
Sekundaarne männik viljakal kasvukohal kinnistu loodeosas. KKT kasvukohatüüp T täius H kõrgus D diameeter BON boniteet G rinnaspindala A vanus V võrsetekkeline S seemnetekkeline I istutuskultuur K külvikultuur AN angervaksa TA tarna-angervaksa SN sinika KR karusambla LD lodu MD madalsoo SS siirdesoo RB raba MO mustika-kõdusoo JO jänesekapsa-kõdusoo Keset eraldist angervaksa-soonik, piki mida vana kraav. Küps segamets. 1.
angervaksa. K. TA tarna-angervaksa. K. SN sinika. K. KR karusambla. K. LD lodu. K. MD madalsoo. K. SS siirdesoo. K. RB raba. K. MO mustika-kõdusoo. K. JO.
Karusambla-mustika kasvukohatüüp 1322. Karusambla kasvukohatüüp 1323. Sinika kasvukohatüüp 14.
Rabastuvad metsad (E. Lõhmuse järgi, arumetsade klassi all) või rabastunud metsad (J.
Vad är hälsokommunikation
Pohla kasvukohatüüp 1.1.3.2. Mustika kasvukohatüüp. Pohla kasvukohatüübi metsad on levinud eelkõige Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis, samuti saartel; mustika kasvukohatüübi metsi kasvab laialdaselt kogu Eestis, eriti sageli aga Kagu-Eestis. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärvetasandikel, moreentasandikel, Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus jah Peapuuliik Kask Arenguklass Lage ala Keskmine vanus Raievanus Keskmine diameeter Tuleohuklass 4 Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m /ha Esimene Teine Üksikpuud 10.8 12 Kokku 10.8 12 Surnud mets Lamapuit Juurdekasv Põõsarinde liitus (%) 60 2 artiklid: Eesti riigimets metsatüpoloogia vaatekohast: Metsakorralduses on kasvukohatüüp kasutusel ühe puistut kirjeldava parameetrina.
Eraldis kuivendusest mõjutatud, vanad käsitsi kaevatud kraavid 2. Uue kuivendaja rajamine ei suurenda oluliselt negatiivset mõju, sest maapinna kalle väga väike ja tarna-angervaksa kasvukohatüüp on väikese kuivenusefektiivsusega 3.
Servicedesk plus guide
varför åskar det oftare i inlandet än vid kusten
frilagd pa engelska
offentliga utredningar
hc andersen julepynt
3 veeb. 2020 Angervaksa. 0,53. 0,18. 0,71 10,9. 2,0. Sinilille. 3,34. 1,79. 5,13 78,7. 2,2. Tarna- angervaksa. 0,68. 0,68 10,4 Enamuspuuliik. Kasvukohatüüp.
angervaksa / filipendula 10 6,7 5,7. (sinika kasvukohatüüp) kuni 144 (lodu kasvuko-hatüüp) kg tihumeetri tüvemahu kohta. Kui arvestada keskmiseks mahukaaluks 500 . Kasvukohatüüp angervaksa: Kuivendus jah: Peapuuliik hall lepp: Arenguklass küps mets: Keskmine vanus Raievanus: Keskmine diameeter 17: Tuleohuklass IV: Maht Täius: Rinnaspindala Rinne: tm tm/ha % m /ha Esimene: 38 160: 75 20: Teine 0: 0 0: Üksikpuud 0: Kokku 38: 160 Surnud mets: 0 0: Lamapuit 0: 0 Juurdekasv: 1 4: Põõsarinde liitus 2018-04-19 Terminid Metsamaa kaardistamisel kasutatavad täiendavad leppemärgid, terminid ja lühendid. Allolevates tabelites on esitatud metsa arenguklassid, küpsusvanused, metsamajandamise kitsenduste põhjused, metsakasvukohatüübid, puu- ja põõsaliigid, eelistatud peapuuliigid erinevates kasvukohtades ja majandamise võtete klassifikaatorid.